Võistkonna esitlus vabatahtlikele
Postitused
Au revoir
Taaskord on minek. Teadupärast pole lendamine mingi uus asi minu jaoks. Vahel tundub, et lendan rohkem lennukiga kui sõidan bussi või rongiga. Tegelikult, rongiga nii ongi. Lufthansa on üks lemmikumaid lennufirmasid minu jaoks ja olen alati tänulik, kui managerid broneerivad lennud sellele. Kohe lennule astudes tunned end väga hästi, kui sind tervitatakse suure naeratuse ning viisakusega: "Herzlich Willkommen", "Hallo", "Etwas zu trinken". Loomulikult rõõm rääkida saksa keelt või isegi kuulda seda, teeb tuju heaks. Lend ise sujub väga hästi - uni murrab maha enne ülestõusu, võileiva magasin maha (mitte, et mul väga kahju oleks), tomatimahl soola ja pipraga sobib Anne&Stiili kõrvale hästi. Frankfurtis tunni ajaga jõuan käia läbi pika koridori mis ühendab B halli A omaga. Olin juba esimesele lennule istudes selgeks endale teinud, et kindlasti tuleb osta üks Butterbrezel ja Apfelschorle. Butterbrezelist aga sai Käsebretzel, mis maitses ikkagi väga hästi
